Ajavaod (2010) Web Series — Cast, Story & Where to Watch | MovieLinkBD

Ajavaod (2010) is a series web series in English. On MovieLinkBD: full story, cast, ratings, season & episode guide, official trailer and where to watch Ajavaod online in HD.

Cast & Crew

Ajavaod — Series Details

Ajavaod — Episode Guide

Season 1

• E1: Ajalugu mängides (2010-09-19) — Me ei saa valida aega millesse sünnime. Küllap on paljudele tuttav mõte, et paremad ajad olid ammu enne meid. Aga inimesele, eriti noorele inimesele, on antud fantaasia, võime kuju
• E2: Unustamatu kinoseanss (2010-09-26) — 20. aprill 1937. aastal muutis paljude Kilingi-Nõmmel ja selle ümbruses elanud perede elu. Hulk lapsi läks sel õhtul koolimajja kinno ja keegi ei osanud arvata, et võib juhtuda see
• E3: Kolm surmaotsust linnapeale (2010-10-03) — Põltsamaa on hubane roheline väikelinn keset Eestit. Georg Kold tahtis, et see linn oleks kõige puhtam, ilusam, mugavam ja turvalisem. Ta oli jõuline linnapea ja koloriitne isiksus
• E4: Salulaane erak (2010-10-10) — Loo peategelaseks on August Toomingas ehk Kusta Toom – ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja koguni trükikoja omanik, kes tegutses vaatamata kõigile Eestis eelmisel sajandil toimunu
• E5: Kuhu küll need mehed jäid (2010-10-17)
• E6: Mõrv Tööstuse tänaval (2010-10-24) — Jaan Tõnissoni vanimal pojal Ilmaril olid kõik eeldused, et olla oma isa aadete ja tegevuse jätkaja. Paraku hukkus ta noore mehena abikaasa käe läbi. Tõnissonide peretragöödia leid
• E7: Sillamäe pomm (2010-10-31) — Sillamäe oli aastakümneid, peaaegu kogu nõukogudeaja, “kinnine linn”, mis tähendas, et seal on midagi tähtsat suure impeeriumi kaitsevõime tarvis. Kes ehitas Sillamäe uraanirikastu
• E8: Letipea veresaun (2010-11-07) — Nõukogude ajal pidi tavaline Eesti elanik arvestama igasugu piirangutega. Näiteks keelutsooni või piiritsooni tohtis minna ainult võimude eriloaga. Mis siis, et see tsoon oli tegel
• E9: Sõjalenduri saatus (2010-11-14) — 1941. aasta suvel tahtis Punaarmee viia Eesti lennukooli lõpetanud lendurid Venemaale. Noored uljad mehed otsustasid põgeneda ja ühineda metsavendadega. Hiljem moodustus eesti pois
• E10: Kõmuline relvatehing (2010-11-21) — Sõjatehnika müük teistele riikidele pole Eesti ajaloos just tavaline. Seepärast ei üllata ka avalikkuse tähelepanu, mis saatis kahe suure sõjalaeva – Lennuki ja Wambola – vahendami
• E11: Jäneda paruness (2010-11-28) — Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg (Mura) oli vene päritolu kaunis ja haritud daam. Jäneda mõisa viimase omaniku Johan von Benckendorffi lesena oli tema käsutuses maja Kalijärv
• E12: Eesti Edison (2010-12-05) — Eesti Edison – nii nimetas omaaegse “Päevalehe” peatoimetaja G. E. Luiga Karl Papellot, Mulgimaalt pärit leiutajat ja inseneri. Peatoimetaja hinnang oli tabav. Tegu oli väga andeka
• E13: Diplomaadi kadumine (2010-12-12) — Poliitiku ja diplomaadi Ado Birgi lugu on diplomaatia ajaloos üsna ainulaadne. Eesti saadik kadus ühel 1926. aasta suvepäeval Moskva saatkonnast ja ilmus avalikkuse vaatevälja alle
• E14: Loodud, lõhutud, taastatud (2010-12-19) — Kui Vabadussõda oli võidetud, hakati selle ajaloolise sündmuse auks mälestusmärke püstitama. Rahvas annetas raha, et jäädvustada omakandi sõjasangarite mälestus. Püstitati lihtsaid
• E15: Hüpe tundmatusse (2011-02-06) — 1958. aastal Eestis puhkenud poliomüeliidi ehk lastehalvatustõve epideemia ehmatas oma ulatusega. Haigestunuid ravisid Tartus, Ülikooli närvikliinikus, prof Ernst Raudam ja tema to
• E16: Miks tapeti kindral Unt? (2011-02-13) — Johan Unt oli Mulgimaalt pärit mees, kellest oleks võinud saada talupidaja või kooliõpetaja. Aga ta astus Vilno sõjakooli, osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Temast sai Eesti k
• E17: Mees, kes usaldas eestlasi (2011-02-20) — Kogu maailmas tuntud vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn kirjutas oma suurteose "Gulagi arhipelaag" Eesti pinnal, sest Lubjanka vanglas oli ta tutvunud eesti juristi Arnold Susiga.
• E18: Jää vabaks Eesti meri (2011-02-27) — 1936. aastal lasti vette kaks ühesugust allveelaeva – Lembit ja Kalev. Laevad ehitati Eesti vabariigi tellimusel Inglismaal ja neist pidid saama Eesti merepiiri kaitsjad. Seda plaa
• E19: Barbaruse lahkumine (2011-03-06) — Arst ja luuletaja Johannes Vares-Barbarus oli kaasaegsete mälestustes erudeeritud, seltskondlik ning empaatiline inimene. Vaadetelt vasakpoolne ja Eesti olude suhtes üsna kriitilin
• E20: 30 aastat hiljem (2011-03-11) — 4. oktoobril 1980. aastal põrkasid Tallinna südalinnas, Balti jaamas kokku kaks elektrirongi. Surma sai kaheksa inimest, vigastatuid oli kümneid. Õnnetuse kohta levis palju kuuluju
• E21: Seltskondlik maja (2011-03-20) — Tallinna kesklinnas Aia tänavas asub kena XIX sajandi lõpus ehitatud maja. Konstantin Pätsi eestvõttel tegutses seal omal ajal klubi Centum, mis ühendas Eesti eliidi hulka kuuluvai
• E22: Vaikimisi pruunist kullast (2011-03-27) — Eesti suurim maavara, põlevkivi, on mitme inimpõlve vältel andnud olulise osa meie rahvuslikust rikkusest. Aga maa-alune töö ei ole riskivaba. Eesti kaevandustes ja eesti kaevurite
• E23: Eestlane olla on uhke ja hää (2011-04-03) — 1934. aastal loodud Riikliku Propaganda Talituse üks ülesanne oli eestlaste rahvustunde ja rahvusliku uhkuse süvendamine. Kampaania "Eestlasele Eesti nimi" oli suurejooneline – ter
• E24: Kaotatud sõda (2011-04-10) — Teine maailmasõda pillutas Eesti mehi nii ühele kui teisele poole rinnet. Kes oli parajasti võimul, see tegi oma mobilisatsiooni. Mälestustest paistab, nagu oleks ühel ajal mitut s
• E25: Kõveraks väänatud (2011-04-17) — Meie reisimist ja autosid armastava rahva jaoks on maakaart või turismiskeem iseenesestmõistetav abimees, et jõuda õiget teed pidi ühest punktist teise. Mõne elukutse puhul on kaar
• E26: Lennukikuurid koorikutega (2011-04-24) — Seda betoonehitust Tallinna mererannas on peetud omaaegse ehituskunsti üheks suursaavutuseks. Taanlaste projekteeritud vesilennukite kuurid on varsti 100 aastat vanad ja neil on rä
• E27: Austusega, Anna (2011-05-01) — Andekad, tegusad, ja tugeva vaimuga inimesed äratavad alati tähelepanu ning tõmbavad ligi nii sõpru kui vastaseid. Anna Tõrvand-Tellmann oli just selline ere isiksus ja särav daam.
• E28: Sõda enne sõda (2011-05-08) — Juba enne kui Teine maailmasõda Eestimaale jõudis, nõudis ta esimesed ohvrid. Need olid meremehed, kes tegid oma tavalist tööd. Läänemerel ja kaugemalgi seilanud Eesti laevu kaaper
• E29: Tootsi lugu (2011-05-15) — Juba päris esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Turvas on üks Eesti päris oma maavara, mis aegade vältel on andnud tööd paljud

Season 2

• E1: Sillaehitaja visiit (2011-09-25) — Oli aasta 1964. Igapäevane elu Eestis näis suhteliselt rahulik. Eesti oli hoolega valvatud Nõukogude Liidu territooriumi osa ja väliskülalised olid siin suur haruldus. Aga märtsiku
• E2: 15.juuni 1936 (2011-10-02) — Sel 75 aasta tagusel suvehommikul toimus Männikul võimas plahvatus. Räägitakse, et see oli kuulda mitmekümne kilomeetri kaugusele. Ettearvamatu ja ohvriterohke sündmuse põhjus pole
• E3: Elu läbi Oru (2011-10-09) — Oru lossi ja pargi ostsid Eesti Vabariigi ärimehed presidendile suveresidentsiks. Siin tehti kõik kodumaise parima sisekujunduse, kodu- ja aiakultuuri mallide kohaselt. Et oleks vä
• E4: Ahto ja teised Valterid (2011-10-16) — Eesti kui mereriik kadus okupatsiooniaastatel maailmakaardilt. Rahvas kippus unustama ka meie kuulsate meresõitjate nimed ja teod. Ahto Valteri ja tema vendade ookeanireisid on sed
• E5: Pikakose mosaiik (2011-10-23) — Omaaegse intellektuaali Hanno Kompuse projekti järgi ehitatud maja sobib Valgejõe oru ürgsesse maastikku. Toad, mööbel, pisiesemed ja pildid seintel räägivad igaüks oma lugu ajast
• E6: Aatemehe Postimees (2011-10-30) — Sõjaeelse Eesti Vabariigi võimu- ja vaimuelu on lahutamatu kahest suurest – Jaan Tõnissonist ning Konstantin Pätsist. Mitmeski mõttes vastandid, ajasid nad mõlemad eesti asja ja an
• E7: Dudajev Tartus (2011-11-06) — Raadi lennuväli oli nõukogude-aastail tartlaste jaoks kurikuulus paik. Startivate kaugpommitajate müra, keskkonnareostus ja rohkearvuline mundrikandjate kohalolek ei sobinud Tartu
• E8: Artur Sirk ja hõimuvelled (2011-11-13) — 1934. aasta märtsis arreteeritud Vabadussõjalaste Keskliidu liider Artur Sirk põgenes sügisel Patarei vanglast ja jõudis Soome. Aatekaaslased Soomes olid tema vastuvõtuks valmis. E
• E9: Petserist ja pritsimeestest (2011-11-20) — Petseri põlemine 1939. aastal on suurim rahuaegne tulekahju Eestis. Samal tuulisel ja päikselisel maikuul põletas tuli hulga maju ka Võõpsus. Rängad õnnetused õpetasid tollastele r
• E10: Maareform 20 (2011-11-27) — Iseseisvuse taastamisega kaasnes mitu omandiga seotud reformi – et kodanikud saaksid enda valdusesse oma õigusjärgsed varad, et rikkus võiks jälle põlvest põlve kasvada ja elu eden
• E11: La Passionaria (2011-12-04) — Ajakirjanik Eduard Laaman nimetab meie oma La Passionaria’ks Alma Ostra-Oinast – värvikat, käänulise saatusega naist. Koos abikaasa Aleksander Oinasega olid nad sõjaeelses Eestis t
• E12: Uppunud Eestis-Jossif Stalin ja Karl Marx (2011-12-11) — 1941. aastal seisis miiniristleja „Karl Marx” Loksa sadamas, reisilaev „Jossif Stalin” oli aga teel Hankost Kroonlinna, enam kui 5000 inimest pardal. Läänemeri oli nii Wehrmachti k
• E13: Süüdi-Oli linnapea (2011-12-18) — Kui üks linn areneb plaanipäraselt, muutub ilusamaks ja linnakodanike jõukus kasvab, võib kindel olla, et linnapea on õige mees. Sellised mehed olid August Maramaa Viljandis ja Han
• E14: Mööbliga Euroopasse (2012-01-22) — Lutheri mööblivabrik oli sõjaeelses Eestis väga väärikas ettevõte. Lutheri toodang oli populaarne kodumaal ja tuntud kaugemalgi, Luther oli hinnatud tööandja sadadele inimestele. P
• E15: Vägisi ja vabalt (2012-01-29) — Sõjalise massiorganisatsiooni ALMAVÜ eesmärgiks oli kasvatada nõukogude patriotismi ja valmisolekut igal hetkel kodumaa kaitseks välja astuda. Eestisse jõudis see ametlikult vabata
• E16: Ohvrid ja provokaatorid (2012-02-05) — Saksa soomuslaev “Schleswig-Holstein”, Poola allveelaev “Orzel” ja Nõukogude aurik “Metallist” – neil kolmel laeval oli saatusliku 1939. aasta septembris oma osa II maailmasõja alu
• E17: Reality show – Tallinn 80 (2012-02-12) — Stagnaaeg – nii iseloomustatakse praegu 1970/80 aastaid nüüdseks minevikku vajunud riigis Nõukogude Liidus. Just sellesse aega kuulub ka otsus korraldada Moskvas 1980. aasta olümpi
• E18: Kaarel ja Linda (2012-02-19) — Eenpalude pere elas omarajatud Hellema talus alates 1925. aastast. Kaarel ja Linda olid pärit taluperedest ning saanud hea hariduse. Kaarel Eenpalu on nimetatud oma ajastu moodsaks
• E19: Epitsenter Viru hotell (2012-02-26) — 22-korruseline Viru hotell oli Tallinna esimene tänapäevane kõrghoone. Omas ajas märgilise ehituse loomisest rääkis 2012. aasta jaanuaris arhitekt Mart Port. 1972. aastal avatud ho
• E20: Luuramisi (2012-03-04) — Salakuulamine, salateenistused ja salaagendid on andnud ainet paljudele põnevuslugudele. Igal riigil on oma saladused, mida teised üritavad teada saada – ikka oma julgeoleku ja edu
• E21: Raudteeriik Eesti (2012-03-11) — Eesti Vabariik sai raudtee päranduseks tsaarivõimu perioodist. Vabadussõda oli soomusrongide aeg, millele järgnes tööstuse arengu ja reisimise aeg. Raudteetammid ja -sillad said ee
• E22: Invalugu (2012-03-18) — Õnnetused käivad ikka mööda inimesi, riigikorrast sõltumata. Aastakümme 1980–1990 oli murranguline ka selles mõttes, et muutus suhtumine inimestesse, kes mingil põhjusel olid jäänu
• E23: Filmisild (2012-03-25) — Missugune oli Eesti aastakümneid tagasi? Johannes Pääsuke, vennad Parikased, Theodor Luts, vennad Märskad ja paljud nende ametivennad jäädvustasid oma kaameratega seda meie jaoks.
• E24: Ingerimaa draama (2012-04-01) — Ingerimaa maalilised külad olid sajandite vältel koduks paljudele soomlastele, isuritele ja vadjalastele. Oli ka eesti külasid. Aastatel 1942–1944 pidid umbes 60 000 inimest oma ko
• E25: Admiral (2012-04-15) — Admiral Johan Pitka on kahtlemata Eesti ajaloo üks värvikamaid ja tegusamaid isiksusi. Ta jõudis palju. Oli sõjamees, ärimees, meremees. Sütitav oraator. Elu lõpuni jäi ta Eesti pa
• E26: Eesti füürerid (2012-04-22) — Karl-Siegmund Litzmann ja Martin Sandberger olid kaks viimase Saksa okupatsiooni aegset võimumeest Eestis. Esimene tsiviilelu korraldava kindralkubernerina, teine julgeolekupolitse
• E27: Ohtlikud võimule (2012-04-29) — Igasugune teisitimõtlemine tuli Nõukogude Liidus välistada. Dissidentlus oli karistatav. Ühtteist oli kuulda surmalaagritest, vaimuhaiglate eriosakondadest, psüühilisest mõjutamise

Season 3

• E1: Igaviku jäljed (2012-10-14) — 25. oktoobril 1976. aastal juhtus midagi, millest juba samal päeval teatas ka Nõukogude infoagentuur TASS: Eestis oli maavärisemine. Kuna suur mürin kostis paigast, kus teati paikn
• E2: Aegvõtted Tallinnale (2012-10-21) — Tallinna praegust ilmet ja linlaste elutingimusi on tugevasti kujundanud XX sajandi muutlik, koguni tormiline käik. Huvitav ja mitmeski mõttes õpetlik on meenutada, milline oli mei
• E3: Tegusad Raamotid (2012-10-28) — Aeg, mis kulus, et Eesti kujuneks Vene tsaaririigi provintsist tubliks iseseisvaks väikeriigiks, polnud kuigi pikk. Aga sündmusi mahtus selle aja sisse palju. Ja õnneks ka inimesi,
• E4: Lennukiröövid ja eesti lendurid (2012-11-04) — Ohutusnõuded, millega iga lennureisija on kokku puutunud, tunduvad vahel ülearugi karmid. Mis parata, lendamine on riskantne liikumisviis ja ohutusnõuete rikkumine suurendab riske.
• E5: Väljatõstmine (2012-11-11) — 1939. aasta sügisel sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel nn baaside leping, mis võimaldas Eestisse tuua 25 000 nõukogude sõdurit. Idanaabri nõudmised aga kasvasid ja 19
• E6: Riigimees Jüri Uluots (2012-11-18) — Õigusteadlane ja poliitik Jüri Uluots oli Eesti riigi sünni juures ning temast sai meie riigi olemuse mõtestaja. Ajalugu määras talle rolli olla ka selle riigi järjepidevuse säilit
• E7: Legendi järg Osmussaar (2012-11-25) — Osmussaar oma pika ja mitmekesise ajalooga on üks paljudest väikestest Läänemere saartest. Siinkandis kogunesid viikingilaevad, kui nad olid teel idakaarde. Nendelt sai saar nimeks
• E8: Maastik jäägritega (2012-12-02) — Laigulistes mundrites relvastatud eesti mehed – meie oma sõdurid – ilmusid Eesti maastikupilti paarkümmend aastat tagasi. Meenutame, et Nõukogude Liit oli selleks ajaks juba lagune
• E9: Viinakurat ja riigi monopol (2012-12-09) — Eestis on viinapõletamine andnud aegade jooksul tööd paljudele – viin on teinud rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks iga valitsuse ajal. Aga alkoholi kahjulik, koguni laastav mõj
• E10: Mitte-ainult välgust (2012-12-16) — Tallinna ajaloolised kirikud oma uhkete tornidega on vaatamisväärsed. Linna pühakodades on tallel rohkesti väärtuslikke ajaloolisi reliikviaid ja kunstiteoseid, mida on loonud suur
• E11: Elektri vägi (2013-02-03) — Mitmel pool Eestis – jõgede ääres või turbaväljade lähistel – on näha omaaegseid ilusa arhitektuuriga elektrijaamade hooneid. Elekter kuulub meie igapäevaellu kauem kui 100 aastat.
• E12: Punalipu all pagulusse (2013-02-10) — Vabadus maailmas ringi rännata või asuda elama mõnda meelepärasesse riiki on meie jaoks praegu enesestmõistetav. Aga okupeeritud Eestis, vähem kui 30 aastat tagasi, oli see kuriteg
• E13: Järjepidevuse hoidjad (2013-02-17) — Viimase suure sõja lõpu eel jõudis pagulastena Rootsi mitmeid Eesti Vabariigi poliitikuid ja diplomaate. Mõeldi, kuidas talitada nii, et okupeeritud kodumaa säilitaks oma riikliku
• E14: Järjepidevuse hoidjad II (2013-03-03) — Eesti eksiilvalitsus moodustati 1953. aastal Oslos. Valitsus tegutses katkematult kuni 1992. aastani, mil Eestis vabade valimiste tulemusena oli taas oma seaduslik valitsus ja pres
• E15: Loetud rahvas (2013-03-10) — Valitsejad on ikka tahtnud teada, kui palju inimesi nende riigis elab. Põhjusi selleks on mitmesuguseid. Eestis on inimesi loendatud enam kui saja aasta vältel ja reeglid, kuidas s
• E16: Ühe liikumise kõrghetk (2013-03-17) — Rahva mälu on tema kultuur. Nõukogude okupatsioon ei ilmutanud veel lõppemise märke, kui Eestis hakkasid noored haritlased tegelema muinsuskaitsega – eesti oma vaimse ja maise kult
• E17: Passi mitu ametit (2013-03-24) — Piiritsooni külastamise luba, passirežiim, välismaale sõidu luba, sisse- ja väljakirjutus – need mõisted on Eestis igapäevasest käibest kadunud. Aga meenutagem: see polnudki nii vä
• E18: Vana anatoomikum (2013-03-31) — Üks märgilise tähendusega hoone Tartus on paarisaja-aastane vana anatoomikum Toomemäel. Tulevaste arstide õpetamine ja praktika toimub praegu küll juba moodsamates hoonetes. Aga va
• E19: Kaotatud jõgi (2013-04-07) — Härjapea jõgi andis mitme sajandi vältel jõudu viljaveskitele, paberitööstusele, nahavabrikule, pakkus tallinlastele joogivett ja edendas nende elu ning jõukust. Kuni aeg sai täis.
• E20: Sula või sula (2013-04-14) — Nõukogude impeerium elas läbi mitu erinevat võimuperioodi. Üht neist nimetatakse “Hruştşovi sulaks”. Kas tegu oli poliitilise süsteemi tõelise muutumisega või lihtsalt ühe lühikese

Frequently Asked Questions

How many seasons does Ajavaod have? 3 season(s) with 76 episodes.

Where can I watch Ajavaod? See the Where to Watch section above for current streaming options.